Valitsuse kinnitatud riigi eelarvestrateegia aastateks 2022–2025 toob Kultuuriministeeriumi eelarvest palka saavatele kultuuritöötajate ja treenerite palgafondi lisaraha. Samuti võimaldavad valitsuses saavutatud kokkulepped alustada või lõpule viia märgiliste kultuuri- ja spordiobjektide arendamise.
„Eelarvestrateegia kokkulepe toob kokkuhoiu, kuid kultuuri- ja spordivaldkonnale on siiski häid sõnumeid. Esiteks suureneb riigilt palka saavate kultuuritöötajate ja treenerite palgafond. See on oluline, et meie inimesed valdkonnast ei lahkuks ning oleks tagatud spetsialistide järelkasv,“ teatas kultuuriminister Anneli Ott. „Riigile kuuluv kinnisvara peab olema korras ning eelarvestrateegias heaks kiidetud rahvusraamatukogu kapitaalremonti on võimatu edasi lükata. Kääriku spordikeskus aga ei saaks täies võimsuses toimida, kui sealsed viimased tööd määramatusse tulevikku lükkuksid,“ lisas minister kinnisvarainvesteeringute kohta.
Valitsus lisab riigilt palka saavate kultuuritöötajatele ja kõrgema kategooria treenerite palgafondi 2 miljonit eurot. Riikliku kokkuleppe alusel on kultuuritöötaja brutotöötasu kehtiv riiklik alammäär seniajani vähemalt 1300 eurot kuus. Lisanduva palgafondi täpse jaotuse ja põhimõtted töötab välja Kultuuriministeerium ning palgakokkulepe sõlmitakse Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO-ga.
Eesti Rahvusraamatukogu hoone kapitaalremondiks eraldab valitsus kokku 53 miljonit eurot. Peatselt 30 aastat kasutuses olnud kompleks vajab täielikku renoveerimist, kuna hoone on ebaökonoomne, ruumiplaan tänapäeval ebaotstarbekas ning Päästeameti viidatud puudused tuleb kõrvaldada. Lisaks on seniajani pärsitud võimalused pakkuda külastajatele tänapäevasele raamatukogule omaseid teenuseid. Ka leiab hoones pärast renoveerimist uue kodu Rahvusarhiiv.
Kääriku spordikeskuse ehituse lõpule viimiseks eraldab riik lisaks 1,56 miljonit eurot. Tänapäeva nõuetele vastavas spordilaagrite läbiviimise keskuses saab tegeleda nii tulemus- kui ka harrastusspordiga. Kääriku suurinvesteeringu toel on muu hulgas laiendatud ja rajatud uusi majutusvõimalusi, aga ka pallimängude hall, kunstmuruga jalgpalliväljak, uued ujumis- ja puhkealad ning palju muud.
Juba varasema eelarvestrateegiaga on otsustatud Eesti Rahvusringhäälingu uue hoone ehitus, mis peaks algama aasta jooksul. Kõiki muid, täiendavaid eelarvevajadusi arutab valitsus sügisel, kui on tutvutud värske majandusprognoosiga.