Pärnu jahtklubis talveunne ei jääda: siin käib aasta ringi kibe töö, peategelasteks kogenud treenerid ja vilkad noored. Nii, kui lahele tekib kindel jääkaas, suunduvad kohalikud atleedid muulide vahelt välja taas tuult püüdma.
Klubi peatreeneri Elise Umbi sõnutsi võtavad kiireimad alused välja enam kui sada kilomeetrit tunnis. Regulaarselt harrastab siin kandis talvist purjetamist üle kümne atleedi, kes annavad tooni kodustel ja välisvõistlustelgi. Isegi purjetamist tipptasemel harrastanud treeneri sõnul on tegemist nišialaga, mille vähem kui poolesaja osalejaga kogukonnas on tähtis roll pärnumaalastel.
Kuidas tänavune hooaeg möödunud on, kas jääd rahule?
Oleme siiani olnud väga edukad. Ehkki tipud läksid Ice-Optimisti klassist edasi, tuli uus seltskond andekaid noori peale, kes võistlevad esikohtade pärast. Mõned neist on esimest hooaega, ent juba üllatasid Pärnumaa meistrivõistlustel asjatundjaidki.
Kuidas esivõistlused klubi jaoks läksid?
Tulemused vastasid ootustele. Väga rahule jään noortega, kes saarlastega nina ninas punnisid, ja kelle närvid külmana püsisid. Selline häälestatus andis meile saarerahva ees eelise. Väga hästi liikus Aron Poolma, ent teisedki olid südid. Minu jaoks pole treenerina vahet, millise koha noor saab, peaasi, et iga sportlane enda tasemele alla ei jääks. Eraldi tähelepanu väärib vaid kümneaastase Leene Väliste tase.
DN-klassis on väga kõva tegija Rasmus Maalinn, ilusaid sõite on tänavu näidanud Karel Ratnik. Ice-Optimisti klassist läks vanuse tõttu välja Angeliina Maria Isabel Õunap, kes niisamuti pildil on olnud.
Miks kohalik jõuproov Haapsallu koliti?
Pärnu lahel polnud selleks ajaks enam sobilikke, ohutuid olusid. Mäletatavasti kuhjas tugev torm lahele suured jäävallid. Haapsalus oli seevastu kuni 25 sentimeetrit head jääd.
Palju on Pärnus, laiemalt Eestis jääpurjetajaid?
Üsna vähe: regulaarselt käib kodulinnas nädalavahetuseti võistlemas 12-13 atleeti, lisaks noortele ka DN-klassi tegijad. Riigis tervikuna on selliseid inimesi 30-40 kanti. Palju sõltub sellestki, kas vanemad tegijad viitsivad välja tulla. Kandepinda mõjutab üks väga oluline aspekt: inimeste arv sõltub sellestki, millal peale kvaliteetse jää tekkimist avaldatakse võistluskalender. Kui esimesed võistlused toimuvad lühikese etteteatamiseajaga, ei jää meil harjutamiseks piisavalt palju aega. Kui saame paar nädalat enne seda teha, on minek ja huvigi hoopis teisest puust.
Sõudmise puhul saab rääkida mitut tüüpi tegijatest: head vee peal ja sõudemasinal, tugevad üksnes veel või masinal. Kas purjetajaid saab niisamuti liigitada?
Noorte puhul pigem mitte, sest nad teevad nii suvel kui talvel, ja on head mõlemas. Täiskasvanutes on pilt siiski veidi teine: on neid, kes lähevad üksnes jääle ja neidki, kes seilavad vaid lainetel.
Kui palju maksab jääpurjetamiseks vajalik varustus?
Hiljuti arutasime varustuse teemat ühe lapsevanemaga, kes ostis oma võsukesele komplekti eri asju, makstes selle eest ligemale 6000 eurot. Ent see on pigem esialgne hind, sest kui soovitakse kõrgel tasemel võistelda, kulu kasvab. Näiteks, maailmatasemel võistlemiseks peab sul olema mitu komplekti uiske, kusjuures paari hind võib küündida isegi 2000 euroni.
Kas paadile alla keeratavaid uiske meisterdatakse Eestiski?
Jah, paljud valmistavad neid ise: ostavad materjali ja lähevad seejärel töökotta ehitama. Selline varustus võtab arvesse iga sportlase kehalist eripära. Kõva tasemega DN-klassi varustus võib kokkuvõttes tulla isegi 20000 euro kanti. Noored kasutavad sageli teise ringi inventari, mida soetatakse järelturult.
Mida tähendab lühend DN?
See nimi pärineb USAst ja tuleneb sealse Detroidi linna ajalehe Detroit News’i esitähtedest. Sisu kohta ei oska mina selgitust anda.
Kui palju on Pärnu jahtklubis jääpurjetamise õpet andvaid treenerid?
Mina olen peatreener, ent meil on ka noortega tegelev Tõnis Vare. Viimasel ajal oleme assistendina kaasanud Imre Taveteri (Esindanud Eestit Sydney OMil Finn-klassis, toimetaja), kes aegamisi end spordiala detailidega kurssi viib.
Kui suurt kiirust jääl purjetajad arendavad?
Kõik sõltub tuule- ja jääoludest. Noored suudavad nende spordikellade andmetel välja võtta kuni 75 kilomeetrit tunnis, DN-klassi rahval läheb vahel koguni üle saja.
Mõni päev peale intervjuud …
Loetud päevad peale Umbiga intervjuu tegemist selgus, et jääpurjetajate niigi väärikas auhinnakapp sai tõhusat lisa, sest Haapsalus toimunud noorte EMil ja MMil oli neil poodiumile korduvalt asja. Ice-Optimistil tuli Poolma mõlemas vanuserühmas meistriks, Väliste tagas MMil pronksi, EMil hõbeda ning Emma Mia Kaar Euroopa esivõistlustel pronksi. DN-juunioride arvestuses kindlustas kaks medalit Maalinn, kes oli MMil hõbedal ja EMil pronksil.
Jääpurjetajate kodu – Pärnu jahtklubi – tegemistega saab tutvuda siin.
Vahur Mäe
SoundVoice OÜ
Papiniidu 35-34, 80022 Pärnu linn, Pärnu
E-post: info@soundvoice.ee
Telefon: +372 5660 8532PP