ÜLEVAADE KEHALISE KIRJAOSKUSE OLEMUSEST JA KOMPONENTIDEST RAHVUSVAHELISTE TEADUSUURINGUTE KAUDU (2021)
Kehaline kirjaoskus – uus hariduslik eesmärk
Autorid: Maret Pihu, Henri Tilga, Merike Kull (Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituut)
Viimase kahekümne aasta jooksul on märgatavalt suurenenud kehalise kirjaoskuse alaste uuringutulemuste avaldamine. Kehalist kirjaoskust kirjeldatakse kui inimese motivatsiooni, enesekindlust, kehalist kompetentsust, teadmisi ja mõistmist kehalise aktiivsuse väärtusest ja isiklikku vastutust selles. Kehaline kirjaoskus toob välja iga inimese võimalused, individuaalsuse ja võimekuse kehalise kirjaoskuse omandamisel. Koolitasandi uuringud keskenduvad kehalise kirjaoskuse kujundamise õpetuslikule aspektile ja selle tulemusel ka muutuvale traditsioonilisele spordikeskse lähenemisega kehalisele kasvatusele. Kehalise kirjaoskuse eesmärk on luua eeldused, et inimene oskaks tervislikult elada ning tervisliku eluviisiga kaasnevat potentsiaali rakendada. Uus liikumisõpetuse ainekava paneb rõhuasetuse just koolikeskkonna ja vaba aja seostele, et õpilane peaks õpitavat tähenduslikuks ja tal oleks motivatsioon liikuda. Antud artikli eesmärk on anda ülevaade kehalise kirjaoskuse olemusest ja komponentidest rahvusvaheliste teadusuuringute kaudu.
Artikliga saab tutvuda siin.
EESTIS LÄBI VIIDUD UURING ÕUEVAHETUNDIDE KOHTA (2021-2022)
Koolilaste kehaline aktiivsus ja eelistatud tegevused Eestis õuevahetundide ajal: kiirendusmõõturite kasutamine, vahetunni vaatlemine ja kooliõue kaardistamine.
School Children’s Physical Activity and Preferred Activities during Outdoor Recess in Estonia: Using Accelerometers, Recess Observation, and Schoolyard Mapping
Autorid: Getter Marie Lemberg, Eva-Maria Riso, Ingunn Fjørtoft, Lise Kjønniksen, Merike Kull ja Evelin Mäestu.
Vahetundi käsitlevad uuringud on leidnud, et laste kehaline aktiivsus on õuevahetunni ajal suurem,ui siseruumides ning hästi planeeritud kooliõued mängivad olulist rolli laste kehalise aktiivsuse stimuleerimisel. Selle uuringu eesmärk oli uurida Eesti kahe linna- ja kahe maa-algkooli kooliõue ja õuealade võimalusi. Koolihoove kirjeldati geograafilise kaardistamise meetodil, vaatluste abil registreeriti laste tegevust õuevahetunnis ning kiirendusmõõturitega mõõdeti kehalise aktiivsuse tasemeid. Uuringusse kaasati õpilasi teisest kuni kuuenda klassini (8–13-aastased). Kõikidel vaadeldud kooliõuedel olid erinevad ruumid, sealhulgas erinevad pallimängualad, ronimisvõimalused ja slacklini rajad. Maakoolides domineeris looduskeskkond, linnakoolides kunstlikud pinnad. Uuringus osalenud poisid eelistasid rohkem spordiga seotud tegevusi, samas kui tüdrukud eelistasid rohkem sotsiaalset ja vähem aktiivset tegevust. Õues vahetunnis osalenud õpilased veetsid umbes kaks korda rohkem aega (20,4%) mõõduka kuni tugeva kehalise intensiivsusega aktiivsetele tegevustele võrreldes siseruumide vahetundidega (9,5%) ning poisid olid aktiivsemad, kui tüdrukud (22,9% vs. 17,3%). Kõik kooliõued pakkusid rohkem võimalusi mõõduka kuni tugeva intensiivsusega tegevusteks õuevahetundides võrreldes sisevahetundidega. Kooli õuealad, kus oli rohkem ruumi ühe lapse kohta ja rohkem looduskeskkonda tekitasid mitmekesisema kehalise aktiivsuse ja kõrgema intensiivsuse. Need leiud kinnitavad kooliõue kujunduse ja kvaliteedi tähtsust õpilaste kehalise aktiivsuse mitmekesisuse ja intensiivsuse jaoks õuevahetundides.
2023. aastal tuli antud uuringi kohta välja artikkel, millega saab lähemalt tutvuda siin.
LIIKUMINE, ÕPPIMINE JA HEAOLU (2022)
Tartu Ülikooli liikumislabor ja
Haridus- ja Teadusministeerium on teinud ülevaate teadusuuringutest ja
parimatest praktikatest koolides.
Ülevaatega saab tutvuda siin.
EESTI ÕPILASTE LIIKUMISAKTIIVSUSE UURING 2021 
Seni suurimast Eesti liikumisuuringust selgub, et aktiivne eluviis toetab märkimisväärselt vaimset tervist ja heaolu. Samas kinnitab uuring murettekitavat tõsiasja, et üle poole nii täiskasvanutest kui ka lastest liigub endiselt liiga vähe. Nimelt selgub uuringust, et mitteaktiivsed ja väheaktiivsed on 57 protsenti õpilastest (Maailma Terviseorganisatsiooni suuniste kohaselt peaksid lapsed liikuma päevas keskmiselt vähemalt 60 minutit).