Vahur Mäe, toimetaja

Käesoleva aasta 1. jaanuarist kehtima hakanud spordiseaduse ja tulumaksuseaduse redaktsioon võimaldab võistlusi korraldavatel spordiorganisatsioonidel hakata vabatahtlikele spordikohtunikele maksuvaba hüvitist tasuma. Uudisena suunatakse tippvõistlusi korraldavatele alaliitudele ning piirkondlikele spordiühendustele pool miljonit eurot kohtunikutegevuse elavdamiseks.

Kultuuriministeerium tõi seaduseelnõu menetlemisele eelnenud selgitustes välja, et kohtunikuna tegutsemise eeldusteks on koolitustel ja seminaridel osalemine ning töö- ja väikevahendite, aga ka vormiriietuse soetamine. Kõik mainitud tegevused on paratamatult seotud kulutuste tegemisega, mida kohtunikutöö endaga kaasa toob. Koostöös erinevat liiki spordiorganisatsioonidega selgitati välja, et arvestuslik kulu kohtunikuna tegutsemiseks ühe aasta jooksul on rohkem kui 1100 eurot. Summa sisaldab ka kulutusi majutus- ja transporditeenustele, mis teeb nädala kuluks ca 20 eurot.

Spordimaastikul oodatud sõnum väärtustab ja stimuleerib spordikohtunikuna tegutsemist ning annab spordiklubidele, -alaliitudele ja teistele spordiorganisatsioonidele võimaluse seni maksustatud kulusid tulumaksu tasumata teha ning suunata vabanevad vahendid muuks tarbeks spordi hüvangusse. Seadusemuudatuse toel on nüüdsest võimalik vabatahtlikuna panustava spordikohtuniku kulusid hüvitada kuludokumente nõudmata kuni 20 eurot päevas ning maksimaalselt 1040 eurot ühes kalendriaastas. Seega on kohtunikule võimalik hüvitada kuni 52 päeva eest, mil ta kohtunikuna tegutseb. Siin tuleb tähele panna, et hüvitist saab vaid vabatahtlik, spordialaliidu poolt litsentsitud või alla 20-aastane noor kohtunik. Esimene nõue aitab tagada teenuse pakkumisel kvaliteeti, ent teiseks, meede stimuleerib ka noori end kohtunikutööga rohkem siduma, mistõttu litsentsinõue nende tegevust piirama ei hakka.

Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõuniku Malle Englase sõnul aitab seadusemuudatus kohtunikuna tegutsemist väärtustada ning korrastab maastikku. „Muudatus leevendab spordiorganisatsioonide majanduslikku olukorda ning aitab kaasa valdkonna korrastamisse kasvõi juba seetõttu, et vajadus kohtunike kulude hüvitamiseks skeemitada, peaks kaduma,“ arvas Englas.

Maksuvaba hüvitis ei ole töötasu

Selleks, et maksuvaba hüvitist tasuda, peavad lisaks piirmäärale ja litsentsi- või vanusenõudele olema asjaosalistel täidetud järgmisedki nõuded:

1. Organisatsioon või spordikooli pidaja, kes hüvitist maksta soovib, peab olema kantud spordiregistrisse;

2. Spordivõistlus, mille eest hüvitist makstakse, peab olema avalikustatud alaliidu, piirkondliku spordiühenduse või maakonna spordiliidu veebilehel;

3. Kohtunik peab olema alaliidu poolt atesteeritud või alla 20-aastane;

4. Kulusid võib hüvitada isikule, kes ei saa samal võistlusel tegutsemise eest töötasu või muid tasusid. Kohtunikuhüvitise maksmisel tuleb lähtuda raamatupidamise üldpõhimõtetest ning see ei mõjuta teiste varasemalt kokku lepitud kulude, nagu transport ja majutus, hüvitamist kuludokumentide alusel.

2018. aasta algusest kehtima hakanud tulumaksumuudatuste kontekstis on oluline tähelepanu pöörata, et seda liiki hüvitis ei kuulu maksustatava tulu koosseisu ega mõjuta seetõttu maksuvaba tulu summat. Hüvitise maksmise tingimused lepitakse kokku võistluse korraldaja ja vabatahtliku spordikohtuniku vahel. Hüvitist võib maksta nii iga toimunud võistluse järel kui ka mitme võistluse järgselt summeeritult. Reeglid lubavad samal päeval teenindada ka mitut võistlust, ent seda juhul, kui nad on eriliigilised. See tähendab, et kui spordiala kohtunik teenindab samal päeval erinevaid noorte ja täiskasvanutega seotud võistlusi, võib ta hüvitist saada iga võistluse eest. Samaliigiliste ürituste teenindamise eest rohkem kui 20 eurot päevas lubatud maksta ei ole. Kui aastas välja makstav summa ületab 1040 eurot, on sellest üleminev osa käsitletav töötasuna ja kuulub maksustamisele. Piirmäära sees kohtunikuna tegutsemise kulutuste hüvitamine töötasuga võrdsustatav pole ning arvestust peab hüvitise saaja ise pidama. Eesti spordiregister hakkab vabatahtliku kohtuniku hüvitise maksmise kohta infot koguma 2019. aastal, mil tuleb aru anda 2018. aasta tegutsemise kohta.

Joonis. Eesti spordiregistri andmetel Pärnumaal spordiürituste korraldamisega seotud organisatsioonid seisuga 14. märts

Eesti spordiregistri andmetel tegutses 14. märtsi seisuga Pärnumaal 165 erinevat spordiorganisatsiooni: spordiklubi, -ühendust ja –kooli. Neist 131 ehk ca 79% on oma tegevusalana märkinud muuhulgas ürituste korraldamise ning 34 pole organiseerimistööga seotud (vt. joonist vasakul). Pärnumaa 2018. aasta spordikalender annab aimu, et kokku organiseeritakse piirkonnas rohkem kui 400 erinevat spordiüritust. Pärnumaa meistrivõistlused toimuvad enam kui 40 spordialal.

Kultuuriministeeriumi poolt koostatud vabatahtlikule spordikohtunikele hüvitise maksmise juhisega saab tutvuda siin.

Abistamaks organisatsioone spordiürituste korraldamisel, on 2018. aasta riigieelarves uue toetusena ette nähtud 0,5 miljonit eurot Eesti siseste saavutusspordi võistluste läbiviimiseks, mis jaotatakse kultuuriministeeriumi realt erinevatele spordialaliitudele ja ühendustele. Väike osa vahendeid liigub ka maakondadesse piirkondliku tähtsusega võistluste, näiteks meistrivõistluste, korraldamise katteks. Neid vahendeid saab kasutada muuhulgas kohtunike töötasude pealt maksude maksmiseks ning vabatahtlike kohtunike maksuvaba hüvitise tasumiseks.