„Aasta sportlik vald 2019“ tiitli teeninud Elva vald toetab sporditegemist ning annab sporditegemise ja tervislike eluviiside viljelemiseks ka ise eeskuju, korraldades igal aastal augustis spordikuud. Elva valla üks arengukava eesmärke on arenev sporditurism, toetades suurüritusi nagu näiteks Rally Estonia Elva linnakatse ja Tartu Maratoni üritused, Eesti meistrivõistlusi orienteerumise tavarajal ja teates ning rahvusvahelist orienteerumisvõistlust Suunto Games. Vald võttis 2019. aastal tööle ka spordijuhi, kes koordineerib ja arendab spordivaldkonda. Tunnustuse võttis vastu Elva vallavanem Toomas Järveoja. „Tänan Elva valla elanikke ja meie sõpru, kes hääletasid meie poolt. Elva vald on selles mõttes äge vald, et meil on väga palju spordiklubisid ja treenereid. Teen sügava kummarduse meie klubidele ja treeneritele, kes võimaldavad püramiidi teha nii suureks, et noored jõuavad tippu. Praegu on meil maailmatasemel tegevsportlasi palju, näiteks Kalev Ermits, Kaur Kivistik, Kristjan Ilves, Martin Järveoja. Elvas on sporti, tulge järgmisel suvel kõik uue spordihoone avamisele!“ kutsus Järveoja. Samuti kandideerisid Põlva vald, Rae vald, Saare vald ning Vinni vald. Kõigi viie kandidaadi sportlikkuse tutvustused ja videoülevaated leiab EOK kodulehelt www.eok.ee/organisatsioon/uudised/haaleta-vali-eesti-koige-sportlikum-vald
Eesti Olümpiakomitee tunnustas auhinnagalal ka parimaid spordiklubisid, kelle valisid välja maakondlikud spordiliidud ja nelja suurema linna (Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva) spordiliidud. Tunnustuse teeninud spordiklubid on:
- Alutaguse Suusaklubi, Ida-Virumaa
- Aseri Spordiklubi, Lääne-Virumaa
- Audentese Spordiklubi, Tallinn
- Hiiumaa Orienteerujate Klubi, Hiiumaa
- JK Vaprus, Pärnu
- Jõgeva Kabeklubi, Jõgevamaa
- Kadi Võimlejad, Raplamaa
- Kahe Silla Klubi, Pärnumaa
- Karupesa Team, Valgamaa
- Keila Swimclub, Harjumaa
- Orienteerumisklubi Kape, Tartumaa
- Orienteerumisklubi Põlva Kobras, Põlvamaa
- Orienteerumisklubi Võru, Võrumaa
- Ridala Spordiklubi, Läänemaa
- Saaremaa Merispordi Selts, Saaremaa
- Spordiklubi Konkiro, Narva
- Tenniseklubi Fellin, Viljandimaa
- Türi Vibukool, Järvamaa
- Võrkpalliklubi Duo, Tartu
Rahvusvahelise Olümpiakomitee auhinna pälvis „Sport ja jätkusuutlik arhitektuur“ Tallinna kesklinnas asuv Kalevi Spordihall, mis keskkonnateadlikult ja jätkusuutlikult renoveerituna on saanud uue elu, kandes samas edasi ajaloolist pärandit.
Tallinna spordihalli direktor Jüri Dorbeku sõnul on Kalevi spordihalli hoonel väga hea hing. „Siin on aura, mis inimesi kutsub, ja siin tahetakse üritusi korraldada. Ruumid võivad olla kitsad, aga siin tuntakse ennast hästi, sest sellel majal on oma hing ja vaim ning koht Eesti rahva südames,“ lausus Dorbek. „Haruharva tuuakse spordibaase välja meie spordiüritustel ja galadel. Aga ometi töötavad üle terve Eesti spordibaasides sajad tublid töötajad, kes igapäevaselt valmistavad ette treeningtingimusi meie tippudele ja noortele sportlastele. Nad teevad seda tööd tõsiselt – mitte kõige kõrgema palga eest, aga suure entusiasmiga. Tahan öelda teile, kallid kolleegid, et see on kaudselt tunnustus ka teie tööle ja aitäh teile selle eest!“ ütles Dorbek Alexela Kontserdimaja laval ROK-i auhinda vastu võttes.Spetsiaalselt spordihooneks loodud Kalevi Spordihall on Eesti spordiajaloo üks sümboleid. Kalevi Spordihall projekteeriti 1957. aastal ja valmis 1962. aastal. 2010. aastal ostis spordihalli Tallinna linn, kes viis läbi põhjalikud rekonstrueerimistööd. 2017. aasta kevadel avati taas uksed – alles jäi muinsuskaitse all olevale arhitektuurimälestisele ülioluline üldmulje, ent kõik, mis võimalik, oli kaasajastatud ning värskendatud. Ruumi ja funktsionaalsust on rohkem, samas tõusis oluliselt energiatõhusus ning paljuski kasutatakse päikesepaneelidest saadavat taastuvenergiat.
Noorsportlaseks valiti Kelly Sildaru. Kelly Sildaru avaldas auhinna üle heameelt. „Mul on väga hea meel teie ees seista ja võtta see auhind vastu juba väga mitmendat korda. Olen teile kõigile väga tänulik, kui mulle kaasa elate – ka siis kui väga hästi ei lähe, mida küll eriti tihti pole juhtunud. Suur aitäh kõigile toetuse eest!“ ütles Sildaru Alexela Kontserdimaja lavalt. Sildaru valiti aasta noorsportlaseks neljandat aastat järjest. 2019. aasta alguses tuli tol hetkel veel 16-aastasena freestyle-suusatamises naiste rennisõidu maailmameistriks ning võitis mõned kuud hiljem 17-aastasena juunioride maailmameistrivõistlustel pargisõidus ja Big Airis kaks kuldmedalit. Samuti teenis ta mullu X-Mängudel pargisõidus kulla, rennisõidus hõbeda ja Big Airis pronksi. Aasta noorsportlase valivad ajakirjanikud ja organisatsioonid. Hääletusel osales 67 spordiorganisatsiooni ning 43 spordiajakirjanikku, Kelly Sildaru valisid esimeseks nii spordiorganisatsioonid kui ka ajakirjanikud.
Eestimaa Spordihing 2019 on legendaarne poksitegelane Rein Pajur. 80-aastane Rein Pajur on üks neid poksitegelasi, kes on saanud Eestis oma ala viljelemise sünonüümiks. Ta on edukas poksija, kelle suurimaks teeneks on aga poksi kui spordiala jätkusuutlikkuse hoidmine läbi erinevate aegade. Pärast sportlaskarjääri lõppu on ta olnud muuhulgas ka olümpiamängudel poksikohtunik, kuulunud aastaid Poksiliidu juhatusse, andnud välja erinevaid poksiraamatuid, ent olulisim on tema panus noorte kasvatamisel ja spordi juurde toomisel treenerina ja spordiklubi eestvedajana. Pajurile andis Alexela Kontserdimaja laval auhinna üle Eestimaa Spordihing 2018 – Rapla korvpalli eestvedaja Jaak Karp. Rein Pajur ütles auhinda vastu võttes, et eneseületuseks tuleb teha eeskätt tugevat tööd. „Jõudu, jaksu, energiat soovin teile, kes te annete kõik oma õpilastele. Olge vaprad ja ärge andke alla, kui raske ka pole! Maailmameistriks saavad need, kes teevad seitse päeva nädalas rasket tööd. Te küsite, aga millal ta siis puhkab? Sport ongi puhkus!“ rääkis Pajur.
Eesti Olümpiakomitee galal avalikustati ka Aasta võistkond 2019, kelleks valiti rallipaar Ott Tänak ja Martin Järveoja.Tänak ja Järveoja võitsid kuus MM-etappi ning tulid esimeste eestlastena autoralli maailmameistriks. Nominendid auhinnale olid veel Eesti naiste võrkpallikoondis, kes võitis Euroopa meistrivõistluste valikturniiril oma alagrupi ning pääses EM-finaaliturniirile, kusjuures olümpiaprogrammi kuuluvatel pallimängualadel pole ükski teine Eesti koondnaiskond varasemalt suurturniirile pääsenud; EM-finaalturniiril juba viiendat korda mänginud Eesti võrkpallimeeskond ning maailma tippu kuuluv kurlingu segapaar Marie Turmann – Harri Lill, kes teenisid 2019. aastal MM-il 5. koha ja MK üldarvestuses 7. koha.
Aasta treeneri Kristjani pälvisid Indrek Tustit ja Marek Vister. Kirdi saavutuste hulka lõppenud hooajal kuulusid maailmameistrivõistluste hõbemedal, Teemantliiga võit ning uus Eesti rekord 90,61. Marek Visteri sõnul on Kristjani nominent olla ja sealjuures valituks osutuda suur au. „See kõik on võimalik tänu Magnuse tööeetikale ja heale realiseerimisele. Tema professionaalne suhtumine sporti võiks olla eeskujuks kõigile neile, kes soovivad olla kõrgemas konkurentsis. See vankumatu sõprus, kogemus, õppetunnid ja emotsioonid on kindlasti pingutamist väärt. Mul on väga hea meel ja olen tänulik selle üle, et Magnuse ümber on tiim, kes annab oma panuse selle nimel, et sportlane saaks realiseerida maksimaalset säravat tulemust. Sügav kummardus kõigile nominentidele, sportlastele, treeneritele ja eriti neile treeneritele, kes on Magnusest voolinud selle atleedi, kes ta täna on. Isa Peeter Kirdi elupõhimõtete järgi oma sporditeed alustades ning tema treenerid Urmas Uhtjärv, Raimond Luts, Toomas Merila ja Risto Mätas on kõik Magnusele olulise jälje jätnud. Meil on Indrekuga vedanud, et oleme saanud jätkata nende hästi tehtud tööd. Aga palju on veel minna, jätkame tööd. Aitäh ja head olümpiaaastat!“ Nominendid Aasta treener 2019 auhinnale olid veel Eesti võrkpallinaiskonna treener Andrei Ojamets, kergejõustiklaste-mitmevõistlejate Maicel Uibo ja Johannes Ermi treener Petros Kyprianou ning freestyle-suusataja Kelly Sildaru treener Tõnis Sildaru.
Aasta naissportlane 2019 on Kelly Sildaru. Kelly Sildaru tuli 2019. aasta alguses tol hetkel veel 16-aastasena freestyle-suusatamises naiste rennisõidu maailmameistriks ning teenis mullu ka X-Mängudel pargisõidus kulla, rennisõidus hõbeda ja Big Airis pronksi. Sildaru valiti neljandat aastat järjest ka Eesti aasta noorsportlaseks, kuid Aasta naissportlase Kristjan on talle esimene. Kelly Sildaru sõnul oli lõppenud hooaeg tema seni raskeim. „Alates sellest, et tulin tagasi vigastusest ja tiheda võistlusgraafiku tõttu oli mul hoooaja vältel palju väiksemaid vigastusi. Aga see oli ka minu kõige edukam hooaeg. Ja nüüd hoian ma käes oma elu esimest Kristjanit! Suur tänu kõigile, et mulle kaasa elate, see tähendab mulle väga palju,“ ütles Sildaru gala lavalt Kristjanit vastu võttes.Teised nominendid aasta naissportlase auhinnale olid tänavu naiste maailma edetabelis Eesti seni kõrgeimale, 14. kohale kerkinud tennisist Anett Kontaveit, MM-il pronksi võitnud maadleja Epp Mäe ja Euroopa parimaks naismängijaks valitud disc-golfar Kristin Tattar, kes võitis nii Kanada kui ka USA meistrivõistlused ning tuli MM-ilt tagasi 6. kohaga.
Aasta meessportlane 2019 on Magnus Kirt. Magnus Kirt ütles, et on väga suur au jälle Kristjanit käes hoida. „On olnud väga huvitav aasta – on olnud rõõmu, eesmärkide täitumist, hetki, mis toovad tagasi kahe jalaga maa peale ja panevad ka väikeseid asju uuesti väärtustama. Tahaksin anda au ka nominentidele ja teistele Eesti sportlastele, sest erinevatel ajahetkedel on kõik pakkunud põhjust uhkust tunda, et oled eestlane. Minu taga on tiim, kes on tohutult panustanud minu tegemistesse ning see näitab ka tiimi tähtsust ja ühtekuuluvustunde olulisust nii spordis kui ka muudel aladel. Sport on minu jaoks kui magus sosin kõrvus, mis paneb südame tuksuma. Kindlasti pole ma õpikunäide sportlasena, aga olen näide, et ei endale ega teistele ei saa panna ette piire,“ ütles Kirt tänukõnes. Kirt tegi särava hooaja, kuhu kuulusid maailmameistrivõistluste hõbemedal, Teemantliiga võit ning uus Eesti rekord 90,61.Teised nominendid aasta meessportlase auhinnale olid maadleja Heiki Nabi, kümnevõistleja Maicel Uibo ning rallisõitja Ott Tänak. Nabi võitis maailmameistrivõistlustelt kreeka-rooma maadluses pronksmedali. Tänak võitis kuus MM-etappi ning tuli esimese eestlasena autoralli maailmameistriks ning Uibo teenis isikliku rekordiga 8604 punkti MM-hõbemedali ja lõpetas kümnevõistluse aasta maailma hooaja edetabeli kolmanda mehena.
Aasta meessportlane, naissportlane, võistkond ja treener selgusid rahva, spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste liitmisel. Võrdsete lõplike punktide korral pälvis kõrgema asetuse spordiajakirjanike hääletusvoorus parema koha saavutanud sportlane. Võitjate väljaselgitamisesse andsid oma panuse rahvahääletusel koguni 80 459 unikaalset hääletajat, mida on mullusest enam kui veerandi võrra rohkem. Samuti osalesid hääletusel 67 spordiorganisatsiooni ning 43 spordiajakirjanikku.
