Sügise saabudes naastakse järk-järgult tubaste tegemiste juurde, nii on mõttesportlasedki juba laua taha istunud või mängulaua äärde kohad sisse võtnud: võistlused on käima läinud ning koroonaviirusest tingitud paus tundub asjaosaliste jaoks minevikku jäänud.

Pärnumaal mängitakse malet ja lauamänge mitmes kohas, nii keskuslinnas kui valdades ja osavaldadeski. Maakonna selle valdkonna üheks veduriks saab kahtlemata pidada staažikat Eiki Lehemetsa, kes lisaks treeneriametile leiab võimalusi võistlusigi korraldada. Juba mõnda aega on tema õlul koroonamängijategi eest hoolitsemine, sest staažikas tegija Heino Merilaine andis teatepulga üle.

Kus tegutsete ja palju on teil hoolealuseid?

Olen väljaõppelt maletreener ja -õpetaja: juhendan õppureid Paikuse koolis, maleringis käivad minu õpetussõnu kuulamas huvilised Kilingi-Nõmmes, Audrus ja Pärnu Väikeses Vabakoolis. Treenerina tegutsen Pärnu spordikooliski, kus mul on õpilasi enam kui 20. Muu hulgas vean spordiklubi Vaablast, mille tegevuse keskmes on lauamängud: male, kabe, koroona, lauatennis ning lauamängude mitmevõistluski.

Kuidas Pärnumaa malel läheb, on meil piisavalt noori, kes siinseid traditsioone edasi kannavad? On seis hea või pigem tuleb murekorts laubale?

Minu kogemus ütleb, et kes kord mängima on hakanud, see jääb käima. Alati saab paremini, ja meilgi võiks mängijaid rohkem olla. See sügis on meeldivalt üllatanud, sest võrreldes eelmiste aastatega on huvi märksa suurem. Ei saaks öelda, et malepõllul ikaldus oleks.

Kuidas noored maleni jõuavad, käite te mööda koole või teete muul moel reklaami?

Peamiselt koputatakse uksele vanemate suunamisel: kui kodus võimalusi pole või jääb asi teadmiste taha, suunavad emad-isad lapsed meie juurde.

Kuidas on malehuvile mõjunud digipööre? Tänapäeval on ju väga mugav ekraani taha istuda, endale vastane valida ja mängida.

Viiruse leviku aastatel oli üle interneti mängimine sageli ainus võimalus alaga kontakti hoida. Tõden, et veeb on meid aidanud ja malehuvi pigem kasvatanud, sest lisaks treenimisele kolisid ka võistlused sinna.  Igal mündil on kaks külge: koroonapaus mõjutas füüsilist kooskäimist tuntavalt, sest emotsioonid, mille üks-ühele mängides saab, pole võrgus kogetuga võrreldavad. Vaevalt, et keegi kodus mängides õnnestunud käigu üle lakke hüppab …

Räägime lauamängudest ka. Kes neid mängivad?

See on väga spetsiifiline valdkond. Praegu on seis selline, et noori ei tule peale, vanad tegijad aga kaovad eest ära. Seda valdkonda arendame koroonamänguliidu alt, harrastajaid kõigest kümmekond. Võib öelda, et siin oleme küll madalseisus. Kui tunnustatud eestvedaja Heino Merilaine kõrvale astus, võtsin valdkonna enda kanda. Meie keskus on Tihemetsas, seevastu kunagine kants Sauga on pildilt praegu väljas.

Äsja toimusid maakonna meistrivõistlused koroonas. Kuidas need läksid?

Üht või teist mängijat ma eraldi välja ei tooks, seda enam, et tegemist oli paarismänguga. Selgema pildi pärnumaalaste tasemest ja spordiala hetkeseisust saame juba 1. oktoobril, mil on kavas individuaalsed esivõistlused.

Ma väga loodan, et Covid-19 kriis on läbi ning üritustel lastakse toimuda. Praegu on mõningast elavnemist näha, sest võistluskalendergi on taas meeldivalt tihe.