26. märtsil toimunud Eesti Olümpiakomitee ja kultuuriministeeriumi külaskäigul Pärnumaale arutleti kohaliku spordielu kitsaskohtade ning maakonna spordi tuleviku üle. Jutuks tuli spordirajatiste olukord, huvitegevuse kontseptsioon, treenerikutse küsimus ja palju muud.

Spordi mõistes sümboolses paigas, Jõulumäe tervisespordikeskuses, toimunud arutelu oli EOK ja ministeeriumi jaoks üle-Eestilise tuuri avapauguks. EOK tegevjuhi, peasekretär Siim Suklese sõnul on aeg-ajalt mõistlik külaskäike maakondadesse korraldada, et näha, mida kohalikud tegelikult teevad, millised on nende mured, perspektiiv ning tugevusedki.

„Kui vanasti keskendus EOK ainult tippspordile, siis viimastel aastatel oleme fookuse suunanud ka koolispordile ning liikumisharrastusele laiemalt. Iga kord kui olen kohaliku spordieluga tutvumas käinud, on midagi paremaks läinud. Rohujuure tasandilt info hankimine on spordipoliitika kujundamisel igati kasulik,“ märkis Sukles.

Lisaks EOK meeskonnale osalesid Pärnumaa kohtumisel kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn, Spordikoolituse ja –Teabe sihtasutuse eestvedajad Toomas Tõnise ja Kairis Ulp ning mitmed teised asjaosalised, kes Eesti spordiliikumise edendamisel igapäevaselt kaasa räägivad. Pärnumaa Spordiliidu kutsel tulid diskussioonist osas saama ja arutlema nii linna kui maakonna spordijuhid, aga ka näiteks Pärnu meer Romek Kosenkranius.

Informatiivne päev algas spordiliidu ettekandega maakonna spordist ja spordiliidu tegevusest. Ülevaate andnud projektijuhi Vahur Mäe sõnul on maakonna spordiliidu roll viimasel paaril aastal muutunud ning üha olulisemaks saab spordimaastiku huvigruppide arengule kaasaaitamine.

„Pakume nõustamisteenust nii omavalitsustele kui ka spordiorganisatsioonidele. Meie huviks on võimalikult tugevate spordiklubide teke. Et nad ise hakkama saaksid ja oma huvide kaitsel aktiivsed oleksid. Viisime maakonna organisatsioonide seas läbi uuringu ja sellest selgus, et vajadus keskse ja maakonda teenindava spordi katuseorganisatsiooni vastu on suur. Ligi 2/3 rohkem kui 160 klubist arvas, et see on oluline,“ märkis Mäe.

Lisaks nõustamisele viib spordiliit läbi koolitusi, koostab maakonna ülest spordikalendrit, tegeleb spordiregistrile andmete kogumise ja kontrollimisega, teostab erinevate projektide üle järelvalvet, jagab sporditoetusi ning koordineerib maakondlike meistrivõistluste korraldamist ja korraldab erinevaid projekte mingil määral isegi. Üheks peamiseks strateegiliseks ülesandeks on aga ka valdkonna arengustrateegia koostamise ning seire. Ent on veel mitmeid pakutavaid teenuseid.

Peale seda, kui spordiregistri juht Kairis Ulp andis Pärnumaa spordist numbrilise ülevaate, asuti erinevatel spordi valukohtadel arutlema.

Kuhu liiguvad huvitegevuse rahad?

Esile toodi kasinat kohaliku sporditaristu seisukorda, huvitegevuse kontseptsiooni ebapiisavat rakendamist spordivaldkonnas ning laiemas plaanis spordijuhtimisega seonduvat.

Nii mõnelgi pool Pärnumaal on kohalike staadionite olukord kehv ning väikeste kogukondade juurdepääs sportimisele on sellest tulenevalt piiratud. Spordiliidu juhatuse esimehe Kaie Toobali arvates on peamiseks murekohaks investeeringute leidmine. „Kust rahad leitakse, kui endal võimekus puudub ning lisaraha saamine läbi fondide osutub keeruliseks?“ uuris Toobal.

Häädemeeste valla kultuurinõunik Aire Kallas-Maddison tõi selle peale elulise näite, kus vallal on küll staadion olemas, aga kohalikul omavalitsusel raha selle korrastamiseks puudub. Saarde vallas sporditööd kureeriv Toivo Tallo võttis teemaks 2017. aasta lõpust rakendunud huvitegevuse kontseptsiooni rahade kasutamise ning heitis ette, et sport on vahendite kasutamise osas jäänud pigem pealtvaatajaks.

„Huvitav oleks teada, palju programmist spordile vahendeid küsiti ja paljud ilma jäid? Sporti on võimalik vaadelda erinevate tahkude alt, kuid mulle tundub, et rahastamise osas pilt nii ilus pole. Sport on killustumas, sest uusi tegevusi ja alasid tuleb peale. Minu arvates on liiga palju alasid ja see võib olla hoopis kahjulik,“ arvas Tallo.

Arutleti ka selle üle, et kas keegi peaks välja ütlema, milliste aladega tegeletakse ning millised on prioriteedid, kuid kohe jõuti teadmiseni, et mida rohkem on valikuid, seda kasulikum ühiskonnale. Huvitegevusest rääkides märkis spordi asekantsler Tarvi Pürn, et see puudutab mitmeid valdkondi. „Meede rakendus 2017. aasta septembrist ning selle katteks on üldjuhul 15 miljonit aastas. Arvatakse, et see toetus tuli, et jääda. Meede puudutab kultuuri, loodus- ja täppisteadusi, sporti ja kauneid kunste. Kuigi siin oli jutuks, et olemasolevaid projekte ei toetatud, on raha mõeldud valikuvõimaluste avardamiseks ja kättesaadavuse tagamiseks. Nii võib ka vanu projekte edasi arendada. Üllatusin, kui nägin, et spordile on meetmest läinud keskmiselt nigel 24%, samas, kui sporditegevusega seotud üldine hõivatus on ühiskonnas oluliselt suurem,“ rääkis Pürn ning viitas kohaliku omavalitsuse rollile huvitegevuse kontseptsiooni rakendamisel. Lisaks lubas ta ministeeriumi poolt arengutel silma peal hoida ning avaldas lootust, et sport on enamaks võimeline.

Lääneranna vallas abivallavanemana sporti kureeriva Andres Annasti sõnul vajab spordivaldkond eestkõnelejaid, kes korraldaja ja treeneri rolli tähtsust rõhutaksid. „Üldlevinud arusaama järgi on sport ja klubiline tegevus justkui vabatahtlikud. Paljudes kohtades spordijuhtide tööd ei hinnata. Las tegutsevad, aga palgata. Ehk pole spordi eest seni ülemäära palju seistud? Tegevuste tulemuste hindamisel on indikaatoriks see, kui paljud inimesed tegevustesse hõivatud on,“ teadis Annast.

Vahur Mäe selgitas, et Pärnumaal on huvitegevuse rahasid sporditeenuste pakkumisel üldjoontes kenasti kasutatud. „Viisime läbi uuringu ja sport ei saa kurta. Meil on ees pilt, kus näiteks Häädemeeste rahadest ligi 55% anti spordile ning Tori vallas oli see näitaja 36%. Pärnu linn eraldab vahendeid mitmes jaos, mistõttu maakonna ülest näitajat tänaseks veel ei tea. Meie sõnum asjaosalistele on, et olge laua taga ja valmis, kui vahendid jaotamisele tulevad. Teadke neid võimalusi ja lööge kaasa. Pärnumaal pilt spordi vaatevinklist ülemäära kurb ka ei ole,“ täpsustas Mäe.

Toomas Tõnise arvates huvitub Spordikoolituse ja Teabe sihtasutus, et võimalikult paljud midagi teeksid. „Laste- ja noortesport ning liikumisharrastus laiemalt on lihtsamini administreeritavad. Viimastel aastatel on riik suunanud treenerite toetuseks ligi kuus miljonit eurot ja see süsteem tõesti toimib. Saame Maksu- ja Tolliametilt tasustamise ja maksude maksmise kohta ideaalset tagasisidet. Vaadates aga Pärnumaad, jääb teravalt silma, et teil on pooled treeneritest kutseta. Soovitan olukorda analüüsida ning uurida, miks see nii on,“ hindas Tõnise.

Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Ülo Libliku sõnul vajaks maapiirkonna sport selles osas teatud mööndusi. „Maal on väga keeruline kutsega treenereid leida. Kui tegemist on hea spetsialistiga, siis annaksin veidi järgi ja kutset nõudma kohe ei hakkaks. Liigne jäikus peletab head tegijad eemale. Lisaks peaks maal mõtlema, kuidas võimalikult lihtsate vahenditega uusi võimalusi luua,“ tõi Liblik välja ja arvas, et talvel võiks rajada väiksemaid liuvälju ning kelgutamiseks künkaid.

Riik ei pea sporditaristut haridusvaldkonna loomulikuks osaks

„Spordiobjektide rajamine on puhtalt omavalitsuste teema. Kui elamualasid planeeritakse, peaks sarnaselt parkimiskohtadele arvestama ka sportimispaikadega. EOK on alustanud selles osas omavalitsustega suhtlemist,“ täpsustas Sukles.

Pärnu linnapea Romek Kosenkranius teadis, et nii lihtsalt need asjad ei lähe. „Võin siinolijaid kurvastada, sest sageli takistavad heade mõtete teoks tegemist just kohalikud ise. Meil Pärnus oli probleem, kus ümbruskonna elanikud tõstsid lärmi ja hakkasid spordiplatsi rajamise ideele häälekalt vastu töötama,“ rääkis linnapea.

Kaie Toobali arvates on aga kõik omavalitsuste suhtumises kinni. „Spordirajatiste planeerimine pole vaid suurte omavalitsuste teema. Endises Tori vallas arutasime ja nägime ette, et igas väikekohas, kus on piisavalt kasutajaid, võiks olla niinimetatud jalgpallipuur,“ rääkis endine vallavanem.

Arutelu käigus jõuti ka järeldusele, et sageli jääb valdkondade vaheline suhtlus napiks ja koostöömeelt ei leita. Kosenkraniuse sõnul on riik küll huvitatud koolihoonete renoveerimisest, ent ei pea kõrval asuvatest spordihoonetest lugu.

„Mind ärritab, et koolireformi käigus uuendatakse õppehooneid, aga näiteks staadionid ja spordisaalid jäetakse unarusse. Pärnus on mitu kõnekat näidet koolistaadioni ja ujula ning Vanalinna Põhikooli kõrval asuva spordihoonega. Öeldakse, et õppetegevuseks neid asju ei vajata, mistõttu kaasrahastamisega ei panustata,“ pahandas linnapea.

„On müüte, mida sport peab murdma hakkama. Ei ole loomulik, et valdkond saab alati ise hakkama,“ resümeeris Sukles.

Spordi asekantsler Pürn rääkis seepeale, et valdkondade vahelist koostööd on arutatud. „Arutelud süsteemseks lähenemiseks erinevate ministeeriumite vahel on loodud. Vajalik on ühtse ja selge struktuuriga jaotuse teke. Esimene kokkulepe asekantslerite tasandil on saavutatud ning kõik on seda meelt, et otsitakse sünergiat. Hea on kuulda, et Pärnumaal on kuskil juba terviseedendus ja sport koos,“ informeeris Pürn.

Lisaks kõigele muule leidis kohtumisel kajastamist ujumisreformi ning vabatahtlike spordikohtunike hüvitisega seonduv. Ministeeriumi spordinõuniku Tiina Mölli sõnul on käima lükatud projekt, millega riik eraldab täiendavad miljon eurot kohustusliku ujumise algõppe programmile. Tegemist on suure koostööprojektiga, kus lisaks ministeeriumile panustavad ujumisliit, Päästeamet, Liikumislabor ja teised ministeeriumid.

Teine spordiosakonna nõunik Margus Klaan andis ülevaate uuest kohtuniku hüvitisest. Tänavu 1. jaanuarist rakendus mitmeastmeline programm, mis suunab saavutusspordi võistluste kohtunikele hüvitamiseks pool miljonit eurot ning näeb ette, et alla 20aastastele või kohtunikukutset omavale vabatahtlikule spordikohtunikule on võimalik ühe ürituse eest hüvitada kuni 20 maksuvaba eurot päevas.

Kuna kohtumine toimus Jõulumäel, andis sealsetest tegevustest ülevaate sihtasutuse juhatuse liige Eido Tasalain. Tarmo Volt Eestimaa Spordiliidust Jõud rääkis aga üle-Eestiliste spordimängude teemadel.

Pärnumaalt suundus EOK ja ministeeriumi delegatsioon edasi Viljandimaale ning sealt juba Järvamaale. Lähiajal on plaanis sel moel läbi käia kõik maakonnad. Kohtumised peaks edaspidiseks andma sisendit koostöö korraldamiseks ning spordipoliitika asjatundlikuks planeerimiseks.

Postituse foto: Kairis Ulp spordiregistrist tutvustamas Pärnumaa spordistatistikat (Foto: Vahur Mäe)