Seoses aastaid Eesti sporti rahastanud hasartmängumaksu nõukogu likvideerimisega on spordiringkondades kerkinud küsimus, kuidas kavandab Kultuuriministeerium edaspidi valdkonda finantseerida.

• Hasartmängumaksu nõukogu kaob 2019. aasta 1. jaanuarist

• Spordiprojektide taotlusi hakkab menetlema Kultuurkapital

• Sport saab reformi käigus lisaraha ning lubatakse vähem bürokraatiat

Kuna Riigikogu kiitis 17. oktoobri istungil heaks hasartmängumaksu seaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu, kaob 2019. aasta esimesest päevast harjumuspäraseks saanud ning aastaid tegutsenud hasartmängumaksu nõukogu (HMN). Nii tekib spordiorganisatsioonide juhtidel vältimatult küsimusi, kuidas ja milliste meetmete kaudu plaanib riik edaspidi sporti panustada.

Ministeeriumi veebilehel 22. oktoobril avaldatud pressiteates seisab, et raha spordilt ära ei võeta, vaid tuge hoopis lisanduvat. Siiski palutakse ministeeriumile aastaprojekte enam mitte esitada, kuna uue korra alusel jaotatavate vahendite eraldamise tingimused ei ole veel paika saanud.

Ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Meelis Kompuse sõnul muudab otsus spordi- ja kultuuripoliitika rahastamist oluliselt läbipaistvamaks, väheneb bürokraatia maht ning selle arvelt vabanevad vahendid suunatakse spordile täiendava ressursina tagasi. Küll peavad taotlejad endale selgeks tegema, millele toetust küsitakse ning kuhu edaspidi rahastamistaotlused saata tuleb.

„Seadusemuudatus ei anna esialgu täpseid vastuseid, kuidas hasartmängumaksust laekuvat raha jaotatakse ning kes selle üle otsustama hakkab. Jah, eelnõus olev sõnastus on pigem üldine, kuid see ei tähenda, et plaan puuduks,“ avaldas Kompus.

Taotlused võtab menetleda Kultuurkapital

Kommunikatsioonijuht täpsustas, et varem HMNi kaudu spordile liikunud raha lisatakse plaani kohaselt edaspidi otse Kultuuriministeeriumi eelarvesse.

„Sellest umbes 600 000 eurot läheb spordialaliitudele olümpiakomiteega sõlmitava tegevustoetuse lepingu alusel. Spordivaldkonna oluliste katusorganisatsioonide ja rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetamine hakkab käima otse Kultuuriministeeriumist. Liikumisharrastuse ja spordiklubide üksikprojektide toetamine käib uuest aastast Kulka kaudu. Spordiorganisatsioonide jaoks tähendab muudatus aastas väiksemat halduskoormust, sest taotlusi ja aruandeid tuleb kirjutada vähem,“ valgustas Meelis Kompus.

„Üksiti kinnitame, et spordile ning liikumisharrastuse edendamiseks jagatav raha kindlasti ei vähene. Vastupidi. Näiteks on puudega inimeste katusorganisatsioonide võistlusspordi projektide toetamiseks edaspidi kinnitatud kindel protsent hasartmängumaksu laekumisest ning varem nõukogu teenindamiseks läinud raha eraldatakse võitlemiseks kokkuleppemängu vastu. Viimane summa on olnud ligikaudu 50 000 eurot aastas,“ teadis ministeeriumi ametnik.

Seni on aasta- ja kuuprojektidena spordile HMNi kaudu eraldatava raha maht on olnud ühe miljoni euro ümber aastas. Loogilisena tõstatub küsimus, miks muudatusi üldse vaja läheb?

Ministeeriumi väitel on senises praktikas ilmnenud, et sageli küsitakse samadele projektidele toetust mitmest erinevast allikast. Tunduks aga mõistlikuna, et avaldusi menetleks üks toetuse andja, kes omaks valdkonnas toimuvast head ülevaadet.

„Kõigil, nii taotlejatel kui ka riigil jääb tarbetut tööd vähemaks. Väheneb taotluste hulk. Väheneb aruandluse maht eri rahastajatele. Kultuuriministeeriumil kui kultuuri- ja ka spordipoliitika kujundajal tekib omakorda veelgi selgem ülevaade vajadustest ning toetuste mõjust valdkonnale. Need argumendid räägivad HMNi likvideerimise poolt. Kultuuriministeerium on soovinud HMNi kaotamist olukorras, kui meil on tegelikult olemas kõik vajalikud valdkondlikud katusorganisatsioonid koos parima kompetentsiga,“ resümeeris Kompus.

Spordi rahastamise muudatused jõustuvad 2019. aasta 1. jaanuarist.