Vabariigi Valitsuse 14. mai 2020. aasta korraldusega on lubatud alates 18. maist spordivõistluste korraldamine vabas õhus pealtvaatajateta, kui tegevustes osalejaid (koos korraldajatega) on maksimaalselt 100 isikut.

Kultuuriministeeriumi juhis võistluste korraldamiseks:

Spordivõistluste korraldamine vabas õhus alates 18. maist COVID-19 perioodil 

Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsi 2020. a korraldusega nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil“ kogu Eesti Vabariigi territooriumil välja eriolukorra seoses COVID-19 pandeemilise levikuga maailmas ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga Eestis. 

Vabariigi Valitsuse 14. mai otsusega lubatakse alates 18. maist 2020 vabas õhus spordivõistluste korraldamine pealtvaatajateta, kui tegevustes osalejaid on maksimaalselt 100. 

Lubatud on traditsiooniliste välispordialade võistluste korraldamine. Spordivõistluste korraldamine kontaktsetel spordialadel, mis toimuvad traditsiooniliselt siseruumides ei ole lubatud. Korraldajate, osalejate ning osalejate taustajõudude arv kokku ei tohi ületada 100 isikut. 

Spordivõistlustena ei käsitleta virtuaalvõistlusi, kus puudub konkreetne tähistatud võistluskoht, osaleja valib korraldaja poolt määratud ajavahemikus ise osalemiseks sobiva aja ja koha. 

Spordialaliidul on kohustus koostada spordivõistluste korraldajatele spordivõistluste korraldamise juhend, mis võtab arvesse käesoleva juhendi põhimõtteid, Terviseameti soovitusi ja vastava ala eripärasid. Juhend tulev avalikustada spordialaliidu kodulehel. 

Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid. 

Minimaalsed nõuded spordivõistluste korraldamiseks vabas õhus 

Spordiorganisatsioonid võivad alustada spordivõistluste korraldamisega juhul kui: 

1. Spordialaliidu koostatud spordivõistluste korraldamise juhendit täidetakse. 

2. Võistluspaika lubatakse (vajaduse korral koostöös turvateenuse pakkujaga) ainult võistluse korraldajad, osalejad ja osalejate taustajõud. Korraldajate, osalejate ning osalejate taustajõudude arv kokku ei tohi ületada 100 isikut võistluse kohta. 

3. Kui päeva jooksul toimub samas kohas mitu võistlust, siis tagatakse vähemalt 60-minutiline paus ühe võistluse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel. Võistluse lõpetamiseks loetakse hetke, kui kõik osalejad ja nende taustajõud on võistluspaigast lahkunud. 

4. Võistlustegevuse eel ja järel järgitakse 2 + 2 reeglit (grupis tuleb teistega hoida vähemalt 2-meetrist vahet). 

5. Välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse edasikandumist. 

6. Haigusnähtudega isikute (nii võistlejate kui ka võistluste korraldajate) võistlustel osalemine keelatakse. Võistluse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik või isikud ära saata. 

7. Riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% tavapärasest täituvusest, seda tingimusel, et inimesed saavad hoida teineteisega 2 meetrist vahet. Kasutuses olevad kapid ja dušid peavad olema teineteisest vähemalt 2 meetri kaugusel. Osalejad kasutavad isiklikke hügieenitarbeid. Riietus- ja pesuruumis viibitakse nii lühikest aega kui võimalik ja vajalik. 

8. Võimaluse korral kasutada isiklikke vahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama võistluse korraldaja, siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja. 

9. Võistlustel osalejad kasutavad individuaalseid joogipudeleid. 

10. Võistluse eel ja järel toitlustatakse võistlejaid vajaduse korral vabas õhus, järgides Terviseameti soovitusi 

11. Võistluse korraldaja tagab, et isikud ei koguneks gruppidesse võistluspaiga territooriumil ega jääks pärast võistlust territooriumile. 

12. Võistluse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste ja krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid. 

13. Korraldajaid ja võistlejaid informeeritakse üldhügieeni nõuete (käte pesemise ja desinfitseerimise, respiratoorse hügieeni) täitmisest ja seda kontrollitakse rangelt. 

14. Korraldajatele ja võistlejatele tagatakse võimalused käte pesuks ja desinfitseerimiseks. Käte desinfitseerimisvahendid asetatakse inimeste liikumisteedele nähtavasse kohta. Desinfitseerimis- ja pesukohtade juurde paigutatakse kätepesu piltjuhised. 

Võistluse korraldamise ja eriolukorra meetmete nõuete täitmise kohta vastutab võistluse korraldaja. Eriolukorra meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on hädaolukorra seaduse § 47 kohaselt 2000 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada liikumisvabaduse piirangut järgima ning ära hoida viiruse levikut, võib määrata korduvalt. 

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed 

 Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse ruumide koristamine ja desinfitseerimine Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit. 

 Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit. 

 Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed. 

Spordialaliit võib kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa. 

Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.