Kultuuriministeerium on algatanud spordiseaduse väljatöötamise kavatsuse, millega plaanitakse mitmeid praktilisi muudatusi. Kui kõik läheb plaanipäraselt, peaks seadusemuudatus jõustuma 2019. aasta 1. jaanuaril.

Tänane spordiseadus õigusaktina jõustus 2006. aasta alguses ning on vastavalt oludele läbinud arvukalt peamiselt normitehnilisi ning teisi redaktsioone. Tulenevalt erinevatest asjaoludest ja elulistest vajadustest asus kultuuriministeerium eesotsas sealse spordiosakonnaga välja töötama kavatsust seadust kaasajastada.

Kokku kavandatakse viite muudatust, mis on seotud sportlaste stipendiumite ja tasustamisega, harrastajate andmete kogumisega Eesti spordiregistrisse, sporditulemuste andmebaasi liitmist spordiregistriga, spordijuhtide kontaktandmete kogumise ning spordiorganisatsioonide esindajatega rahvusvahelistes spordi katuseorganisatsioonides.

Stipendiumi mõiste määratlus tekitab endiselt peavalu

Stipendiumide maksmisega seoses on probleemiks atleetide tasustamise taustsüsteemi ebamäärane olukord, mis ei anna asjaosalistele tegutsemisel piisavalt kindlust. Juba 2017. aasta juunis peaministri osalusel toimunud nõupidamisel lepiti kokku, et antud küsimus vajab laiapõhjalist arutelu ning õigusselgust. Seaduse muutmisega soovitakse sportlaste tarbeks luua eraldi lepinguliik, mis võimaldaks sporditegevuse eripäradega arvestada. Muutmise vajadus tuleneb seaduse tõlgendamise erinevatest võimalustest: kas sportlase ja spordiorganisatsiooni vahel on tegemist töösuhtega, mis peaks olema tasustatud töötasuna või on tegemist sporditegevusega, kus stipendiumi maksmine tegevuse toetuseks on õigustatud?

Kavandatava muudatuse mõju peaks arusaadavate määratluste korral taastama spordiorganisatsioonide töörahu, tagama sportlastele sotsiaalsed garantiid ning teisalt võimaldada Maksu- ja Tolliametil teostada selge õigusraamistiku kaudu tõhusat ja täpset kontrolli. Spordiseaduse muudatuste tulemusena väheneb sportlastele makstavate stipendiumide maht ning suureneb nende sportlaste arv, kellega on sõlmitud leping ning kellele on tagatud sotsiaalsed garantiid.

Harrastajatelt hakatakse isikustatud andmeid koguma

Teiseks kavandatavaks muudatuseks on Eesti spordiregistrile õiguse andmine harrastajate andmete kogumiseks. Kultuuriministeeriumi hinnangul on spordiharrastajate arv spordiklubides riigis spordi arengu üks peamisi näitajaid ja selle alusel jaotatakse aastas umbes 10 miljoni euro ulatuses riigieelarvelisi toetusi. Samas on asjaosalised möönnud, et otsuste tegemiseks vajalikud andmed võiksid olla detailsemad.

Eesti on Euroopa Liidus ainus riik, kel on spordivaldkonnas olemas spordi andmekogu, mis võimaldab ala arenguid läbimõeldult planeerida. Nii annab muutuv õiguslik alus veelgi täpsemalt võimaluse spordi arenguid koordineerida. Spordiregistri suunal tehtav muudatus peaks suurel määral aitama vähendada ka bürokraatlikku halduskoormust, sest hetkel kohustuvad paljud spordiklubid ja –koolid esitama andmeid kuude avalikku sektori infosüsteemi. Lisanduvaks probleemiks on sellisel juhul ka andmete erisus erinevates andmekogudes. Eeldatavalt muudavad isikustatud andmed kogu süsteemi läbipaistvamaks ja efektiivsemaks.

Mõju analüüsimisel toob ministeerium probleemkohana välja, et isikustatud andmete kogumine toob noorte harrastajatega tegelevatele klubidele teisalt ka rohkem tööd. Taolisi klubisid on spordiregistri andmetel umbes 1300. Harrastajate andmeid ei koguta nendelt spordiklubidelt nende spordialade osas, kus spordi harrastamine toimub teenusepõhisena. Nende sekka arvatakse ärilistel eesmärkidel tegutsevad teenusepakkujad: spordiklubid, kus toimuvad rühma- ja jõusaalitreeningud ning muud tasulised treeningud.

Tulevikus detailsemad sporditulemused

Lisaks eelpool toodud kahele muudatusele kavandatakse seaduse uuendusena luua spordiregistri juurde eraldi sporditulemuste andmekogu. Senisteks puudusteks on olnud spordialaliitude poolt võistlusprotokollide puudulik laekumine, samuti pole osalejad olnud protokollides paljudel juhtudel identifitseeritavad. Ka ei võimalda toetuste süsteemist lahus olev tulemuste süsteem korrektseid andmeid saada. Lisaks tekitab küsimusi senise süsteemi kasutamine ka andmesubjektide seisukohast.

Kultuuriministeerium hindab, et sporditulemuste avaldamist ja süstematiseerimist puudutava spetsiaalse regulatsiooni väljatöötamine ning Eesti spordi seisukohalt oluliste sporditulemuste (Eesti meistrivõistlused ja Eesti sportlaste esinemine rahvusvahelistel tiitlivõistlustel) andmebaasi liitmine Eesti spordiregistriga annaks õigusliku aluse täpsemate andmete kogumiseks, töötlemiseks ja avaldamiseks ning tagaks avalikkusele kiiresti ja mugavalt usaldusväärse ülevaate Eesti sportlaste tulemustest. Tekiks võimalus sama andmestiku kasutamiseks kõikide tulemustega seotud otsuste langetamisel.

Lisaks aitavad spordimaastikku korrastada rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide seotud Eesti spordiorganisatsioonide esindajate kohta info kogumine ning muudatus, mis annab spordiregistrile õiguse Eesti spordi katuseorganisatsiooni juhtide kontaktandmete koondamiseks ühtsesse andmebaasi.

Spordiseaduse muudatused jõustuvad kahes etapis: 1. jaanuarist, ent sportlaste isikuandmete kogumisega seotu aasta hiljem, s.o 2019. aasta 1. jaanuarist.

Kultuuriministeeriumi poolt koostatud spordiseaduse väljatöötamise kavatsusega saab tutvuda siin.

Postituse foto: epl.delfi.ee