Vahur Mäe, toimetaja
2018. aastast rakendus uuendatud kohustusliku ujumise strateegia, mille elluviimiseks suunatakse valitsuse poolt algkooliealiste laste ujuma õpetamiseks lisaks senisele toetusele miljon eurot aastas. Pärnumaale jagub tänavusest vahendeid suurusjärgus 89 000 euro aasta kohta, mis teeb ca 7% riigiraha mahust.
Põhikooli riiklik õppekava näeb ette, et I kooliastme (1-3 klass) lõpuks peab õpilane omandama elementaarse ujumisoskuse. Seda tõendab sooritatud harjutuste kogum: õpilane hüppab üle enda pea sügavasse vette, ujub sada meetrit rinnuli asendis, sukeldub ja toob käega veekogu põhjast eseme, puhkab paigal asendeid vahetades kolm minutit, ujub sada meetrit selili asendis ja väljub veest. Seejuures peab ujuja oma võimeid oskama vees hinnata ning on kursis veeohutusega.
Mõned aastad tagasi tehtud riiklik analüüs aga tunnistas, et nende eesmärkide ja süvendatud oskuste saavutamiseks jääb 24-tunnisest kursusest vajaka. Seetõttu astuti tubli samm edasi ning 2017. aastal kehtestati riigi poolne otsus, millega tõstetakse koolides ujumise algõppe taset ja uuendatakse metoodikat. Nende tegevuste katteks panustati olemasolevale ca 230 000 eurole miljon lisaks. 2018. aastal käivituski Eesti Ujumisliidu, Päästeameti ja teiste asjaosaliste poolt välja töötatud metoodikaga uus programm, mille järgi on võimalik õpilasel saavutada eesmärgiks seatud õpitulemus ja lapse ujumisoskusele konkreetsete kriteeriumite järgi hinnang anda. Kursuse maht kasvab märgatavalt ning on nüüd 40 tundi. Et treener jõuaks kõigiga süvendatult tegeleda, ei tohiks treeninggrupi suurus ületada 12 last.
„Teavituse juures on oluline lapsevanemate informeerimine, et nende jaoks on loodud suurepärane võimalus ning et nad toetaks oma last kooliujumises käimisel. Nii korraldasime esimesse klassi astunute seas kampaania, millega jagasime 15000 ujumismütsi ning teist sama palju sisukaid õppevoldikuid,“ märkis ujumisliidu poolne programmi koordinaator Helen Link.
Ujumisoskus peab saama normiks
Uue programmi rakendamisele eelnes pikk eeltöö ning erinevate huvigruppidega läbirääkimised. „Kultuuri- ning Siseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Päästeamet, Innove, TÜ Liikumislabor, Spordikoolituse ja –Teabe sihtasutus, koolid, ujumisõpetajad ja paljud teised on algõppe kavandamisel osalenud alates 2013. aastast. Saavutatud muudatused on suurepärane näide sellest, et kui võtta üks asi koos ette, siis tuleb ka tulemus. Ujumisoskuse saavutamiseks on paremad eeldused loodud, aga muidugi peab koostöö jätkuma, et tulemused tuleks ka laste ujumisoskuses,“ rääkis ujumisliidu spetsialist.
Kõik käib selle nimel, et tulevikus oskaksid noored senisest paremini ujuda ning ujumisoskus oleks elementaarne osa igapäevasest elust. Asjaosaliste suureks eesmärgiks on uppumissurmade vähendamine.
„Soovitan kõigil vaadata sisukasse veebikeskkonda www.kooliujumine.ee, sest seal on kirjas ujuma õppimise põhitõed: oleme platvormile lisanud mitmeid õppematerjale ning lapsevanemad saavad teada, kuidas nad saavad oma lapsi ujuma õppimisel toetada,“ tutvustas Helen Link.
Tiina Möll Kultuuriministeeriumi poolt kirjeldas suure projekti rahastamise köögipoolt. „On hästi oluline, et iga omavalitsus, kes ujuma õpetamiseks lisavahendid enda eelarvesse saab, looks selge ja toimiva süsteemi. Võimalusi on mitmeid, näiteks jaotada tunnid mitme aasta peale või teha kursus korraga,“ märkis ministeeriumi spordinõunik.
Tema sõnul võib riigi eraldatud vahendeid kulutada ujulate üüri- ja ekspluatatsioonikulude katteks, maksta treeneritele töötasu, katta õpilaste transporti või ka näiteks korraldada algõppe täiendkoolitusi.
„Ujumisliidu kohustus on programmi rakendada ning selle üle järelvalvet teostada. Eeldame, et riigi poolsele toetustele paneb omavalitsus 50% ulatuses vahendeid juurde. Riik on arvestanud kooliujumises osaleva lapse toetuseks keskmiselt 85 eurot ning raha laekub valla või linna eelarvesse läbi rahandusministeeriumi,“ lisas Tiina Möll.
Joonis 1. Riiklike vahendite jaotumine Pärnumaa omavalitsustes (eurodes, % maakonna rahastusest). Allikas: Kultuuriministeerium
Pärnumaale jagub algõpetuse läbiviimiseks lisaraha 88700 eurot (vt. joonist nr. 1). Vahendite suurus erineb omavalitsuste kaupa (vt. joonist nr. 2), sõltudes õpilaste arvust, aga ka näiteks sellest, kui pikad on koolide ja ujulate vahelised distantsid. Summast lõviosa, 46500 eurot, jagub uuele suurele Pärnu omavalitsusele, 13400 eurot suunatakse rohkem kui 11000 elanikuga Tori vallale, 9700 Põhja-Pärnumaale, 6800 Häädemeestele, 6500 Lääneranda, 5200 Saardesse ning 600 eurot väikesele Kihnu vallale.
Joonis 2. Arvestuslik riigieelarveline lisaraha Pärnumaa omavalitsustele (eurodes õpilase kohta). Allikas: Kultuuriministeerium
Pärnumaal on kooliujumiseks sobivad kaks spordirajatist: Pärnu spordikooli hallatav ujula riigigümnaasiumi kõrval ning Tootsi spordi- ja kultuurikeskuse kompleksi kuuluv bassein. Laste ujumisoskuse parandamiseks püstitatud uute eesmärkide saavutamine sõltub nüüd eelkõige lapsevanemate, ujumisõpetajate, koolide, omavalitsuste ja ujulate vahelisest koostööst. Samuti tahab Eesti Ujumisliit olla heaks partneriks igale osapoolele, kes laste ujuma õpetamise nimel tööd teevad.
Postituse foto: Pärnu ujumistreenerid Eve Leppik (vasakul) ja Marika Tikkerbär on aastakümneid noorte ujumisoskuse arendamise nimel pingutanud (Pärnu Postimees)