Eestis toimub igal aastal sadu spordi- ja liikumissündmusi ning terviseradadesse, kergliiklusteedesse, spordiplatsidesse jms taristusse on investeeritud sadu tuhandeid eurosid. Ometi näitab statistika, et liiga palju on siiski neid inimesi, kellel pole kujunenud regulaarset liikumisharjumust. Kultuuriministeeriumi tellimusel ning Ühenduse Sport Kõigile koordineerimisel läbi viidud viimase uuringu kohaselt on kehaliselt piisavalt aktiivsed vaid umbes 40% täiskasvanutest ning 25% lastest.

Liikumisaasta eesmärk on tekitada ühiskonnas rohkem huvi liikumisharrastuse ja tervislikumate eluviiside vastu ning seeläbi suurendada regulaarse liikumisharrastusega tegelejate arvu Eestis. Põhitähelepanu plaanime pöörata mitteaktiivsetele inimestele, eelkõige lastele, noortele, peredele ning kesk- ja vanemaealistele. Liikumisaasta tegevuste kavandamisel püüame jätta sõnad „sport“ ja „võistlus“ tagaplaanile ning soovime näidata, et liikuda tuleks eelkõige hea enesetunde ning tervise nimel.

Liikumisaasta sõnumi levitamisel ja tegevuste elluviimisel näeme rolli nii neil institutsioonidel, kes juba täna liikumisharrastuse valdkonnas toimetavad, kui ka nendel, kes saavad inimese igapäevaelu valikuid laiemalt mõjutada ja kujundada: mittetulundusühingud, spordiklubid, spordi(ala)liidud, (spordi)ürituste korraldajad, lasteaiad, koolid, tööandjad, kohalikud omavalitsused, külaseltsid, kogukonnakeskused, ajakirjandus jne.

Meil kõigil on oma roll liikumiskultuuri kujundamisel läbi isikliku eeskuju ja/või liikumist ja tervislikke eluviise toetava keskkonna loomise ning mõtteviisi soodustamise. Liikumisaasta on hea võimalus selleks, et seada nii individuaalsel kui ka institutsionaalsel tasandil eesmärk viia ellu üks väike liikumisega seotud muutus. Liikumispööre on vajalik ja võimalik!