Kultuuriministeerium edastas 19. septembril pressiteate, milles informeerib treenerite töötasutoetuse palgafondi märkimisväärsest suurenemisest.

Vastavalt otsusele suurendab ministeerium 5. ja kõrgema kutsetasemega noortetreenerite töötasutoetuse palgafondi 35,2% ehk 6 015 000 miljoni euroni aastas. See tõstab 2018. aastal treenerite senise 637 eurose alampalga 850 euroni kuus. Samuti kinnitas kultuuriminister Indrek Saar uuenenud töötasutoetuse põhimõtted, mis tagavad treeneritele palgatõusu ka siis, kui palgafondist toetust saavate treenerite arv kasvab.

Saar selgitas, et alates 2015. aastast toimima hakanud 5. ja kõrgema kutsetasemega noortetreenerite tööjõukulude toetussüsteem vajas rohkem paindlikkust. „Seni kehtinud süsteemi puhul puudus riigil kindlus, et toetuse kogumahtu suurendades kasvavad treenerite palgad sama protsendi võrra,“ ütles Saar.

Minister lisas, et treenerid on spordivaldkonna võtmeisikud, kelle tegevus mõjutab kogu ühiskonda ja avaldab lisaks spordile mõju ka muudele valdkondadele, näiteks tervishoiule. Seetõttu on oluline treeneritele õiglase tasu maksmine.

Vaatamata sellele, et riik on kahe aasta jooksul tõstnud noortetreenerite toetuse kogumahtu 0,94 miljoni euro võrra ehk kokku 26,8%, ei ole samaväärselt suurenenud treeneri keskmine töötasu. Palgatõusu on pidurdanud toetusele kvalifitseeruvate treenerite arvu kasv.

„Seetõttu hakkame alates 2018. aastast toetama kindlaks määratud arvu treeningtundide läbiviimist, milleks on 1 100 000 tundi aastas. Sarnaselt kõrgharidusega kultuuritöötajate alampalgale soovime lähiaastatel tõsta ka treenerite alampalga Eesti keskmise tasemele,“ kinnitas Saar.

Ta selgitas, et kui kõigi esitatud taotluste treeningtundide maht ületab 1 100 000 ning toetus igale taotlejale sellest tulenevalt väheneb, on tööandja kohustus tagada palgafond mahus, mis võimaldab tõsta treeneri töötasu samas sammus riigi toetusega või hoida eelnevat taset, kui riiklik toetus ei tõuse. Kohustus töötasu suurust vastava protsendi võrra tõsta kaasneb toetuse saamisega vaid juhul, kui treenerile juba ei maksta suuremat tasu kui määrusekohane miinimum.

Treenerite töötasutoetuste avaldusi menetleb Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus.
Sihtasutuse juhatuse liikme Toomas Tõnise sõnul on treenerite tööjõukulude toetusprogramm üks mõjusamaid spordi korralduslikke samme iseseisvuse taastanud Eestis. „See on otsene ja vahetu tugi ligemale poolesaja tuhande lapse ja noore spordiharrastuse teadlikumaks ning ohutumaks juhendamiseks. Veelgi enam, toetusprogramm aitab kujundada treenerikutset väärikamaks ja tasustatavamaks ametiks ning see suunab aina enam noori omandama treeneritarkusi,“ sõnas Tõnise.

Määruse muudatused rakenduvad 1. oktoobril 2017, kui algab taotluste esitamine treenerite tööjõukulude katteks 2018. aastaks. Eesti spordiregistri andmetel kvalifitseeruvad Pärnumaal tööjõutoetust taotlema 83 treenerit, sest nende kutsetase on vähemalt viies või sellest kõrgem.