Laupäeval möödus sajand legendaarse Pärnu spordijuhi Erich Wilhelm Seileri sünnist, kes pani Teise maailmasõja järel aluse suvepealinna ja Eesti sõudespordi eduloole.

Seiler alustas sõudmisega 1935. aastal toonases Pernauer Ruder-Clubis, mis tegutses jõe vasakkaldal. Võistlusspordiga tegeles pärnakas aastatel 1951-1954, keskendudes edaspidi treeneriametile.

Tema tuntumaid õpilasi on Endla Mandel, Peeter Mardna, Andrus Suija, Andres Veerma, Aado Pind, Eduard Ždanovitš, Evi Lepik, Jaan Tults ja Mihkel Leppik.

Laia haardega spordimees saavutas edu ka aerutamises, tulles kahesüstal kaks korda riigi meistriks. Sõudmisega kogus Seiler oma auhinnakappi kuus meistritiitlit.

Hilisemas elus keskendus korüfee spordijuhtimise organisatoorsele poolele ning strateegilisele koordineerimisele. Teiste seas andis ta oma teadmisi edasi noorema põlvkonna tegijatele Leppikule ja Tultsile, kes võtsid sõudespordi arendamisel temalt hiljem teatepulga üle.

Seileri panus oli eelmise sajandi keskpaigast kuni 80ndate algusaastateni märgatav kohtunike tegevusegi edendamisel: tema tegevus selles vallas tipnes sõudespordiföderatsiooni kohtunike kogu esimehe ametiga. Pärnakas kuulus aastakümneid tänapäevases mõttes alaliidu juhatusse ning teda tunnustati 1965. aasta Kalevi auliikme nimetusega.

Spordi suurkuju mälestamiseks peetakse tänapäeval tema nimelist memoriaalregatti, mis toob traditsiooniliselt maikuus Pärnusse sõudeklubide esindajad üle Eesti. Sageli toimub jõuproov samal nädalavahetusel Eesti karikavõistlustega. Sel aastal on memoriaal kavas 5. juunil.

Seileri profiiliga saab tutvuda Eesti spordi biograafilises leksikonis.

FOTO: Erich Wilhelm Seiler (Eesti spordi biograafiline leksikon)